Huvitavaid fakte Hiiumaa ajaloost

• 5700 eKr – esimesed inimtegevuse jäljed Hiiumaal.
• 1228 – Hiiumaa esmamainimine Dageida-nimelise tühja saarena.
• 1254 – Hiiumaa jagatakse kaheks osaks. Saare kirdepoolse osa sai Saksa ordu Liivimaa haru, Käina ümbruse Saare-Lääne piiskop. Sisuliselt tekivad Pühalepa ja Käina kihelkonna eelkäijad.
• 1504–31 – Kõpu meremärgi ehitus (490 aastat ehituse lõpust).
• 1563 – rootslased vallutasid Hiiumaa, algas nn Rootsi aeg. 
• 1628–64 – Hüti külas tegutses Eesti esimene klaasikoda.
• 1710 – Põhjasõja tulemusena sai Hiiumaast koos ülejäänud Eesti aladega Vene impeeriumi osa.
• 1755 –  Ebba Margaretha Stenbock alustas Suuremõisa lossi ehitamist. 
• 1781 – Põhja-Hiiumaa mõisate ostmise järel asus Hiiumaale elama O. R. L. von Ungern-Sternberg (1744-1811). (240 aastat tagasi).
• 1781 – Reigi rootslased saadeti elama Lõuna-Ukrainasse (240 aastat tagasi).
• 1820 – valmis Paluküla kirik, mille torni kasutatakse meremärgina Püssirahu silmast läbi sõitmiseks. Kirik oli esialgu mõeldud perekond Ungern-Sternbergi hauakirikuks, kuid liiga kõrge põhjavee tõttu ei sobinud selleks otstarbeks.
• 1829 – tööd alustas Hiiu-Kärdla kalevivabrik. Väidetavalt tegutses vabrik oma esimesel tööaastal Suuremõisa lossis ja selle kõrvalhoonetes. 
• 1849 - valmis Harilaiu tulepaak, Harilaiu kõrtsmikust Hari Peetrist sai tulepaagivaht.
• 1860 – Rukkirahule pandi esimest korda 11 m kõrgune valge neljatahulise püramiidi sarnane puust päevamärk, millel üleval laudadest nelinurkne must kilp.
• 1864 – Heltermaa ja Haapsalu vahel hakkas sõitma aurulaev Progress.  
• 1874 – valmis Ristna tuletorn.
• 1875 – valmis Tahkuna tuletorn.
• 9.–10. detsember 1887 – Hiiumaad tabas tugev torm.
• 1898 – Ernst Otto Adam von Ungern-Sternberg asutas Kärdla vabrikutööliste Luubisõidu ja Kalapüügi Seltsi, mis oli esimene omataoline Eestis. Ühingu eesmärgiks oli töölistele kalapüügi ja meresõidu võimaldamine. Selleks oli seltsil 20 purjepaati (luupi) ja hulk püügiriistu.
• 16. august 1900 – Hiiumaad tabas tugev, kuigi vaid paar tundi kestnud torm. Rahva suhu jäi jutt, et toonane torm murdis nii palju puid, et mööda puutüvesid oli võimalik minna Jausast Kõppu kordagi jalga maapinnale panemata.
• 1911 - Kõrgessaarde ehitati Eesti esimene kunstsiidivabrik („La Viscosa“), mõeldud 1200 töölisele. Esimese maailmasõja käigus Saksa sõjaväe dessandi kartuses evakueeriti masinad Venemaa sisealadele ja vabrikuhooned õhiti (110 aastat tagasi).
• 1913 – Kärdlas avati Eesti esimene maakino.
• 1924 – hiidlased kuulsid esimest raadiosaadet, avati Hiiumaa esimene bussiliin. 
• 1934 – valmis raudbetoonist Sõru (Tohvri) tulepaak. 
• 1940 – Eesti ja sealhulgas Hiiumaa okupeeriti Nõukogude Liidu poolt. 
• 1941 – I küüditamine, sõda jõudis saarele, põletati Kärdla kalevivabrik, algas Saksa okupatsioon, hävis Käina kirik, mille tornikiivrit kasutati maamärgina Orjaku sadamasse sõitmisel (80 aastat tagasi).
• 1944 – Nõukogude väed okupeerisid saare uuesti. 
• 1949 – II küüditamine, kolhooside loomine (Hiiumaal 77 põllumajanduskolhoosi, 6 kalurikolhoosi).
• 1954 – valmis Kärdla diiselelektrijaama korsten.
• 6. august 1967 – kaks päeva kestis tugev torm. Kärdlas tekkis kõrge mereveetaseme tõttu üleujutus ja metsades oli rohkelt tormimurdu.
• 17. juuni 1961 – Hiiumaa kalakombinaadis valmis esimene partii Nõukogude perioodil ikooniliseks saanud kalakonservi „Praetud räim tomatikastmes“ (60 aastat tagasi).
• 1971 – valmis kolhoosi Rahu Eest poolt ehitatud kultuslik söögi- ja meelelahutuskoht Rannapaargu (50 aastat tagasi).
• 1990 – taastati Hiiu maakond.
• 1993 – saarelt lahkusid viimased Nõukogude väeosad. 
• Juuni 1995 – avati Hiiumaa-Saaremaa regulaarne laevaühendus Orjaku-Triigi liinil.
• 1998 – Hiiumaa-Saaremaa laevaliiklus hakkas käima liinil Sõru-Triigi.
• 1997 – Kärdlas avati esimene avalik internetipunkt, valmis tuulegeneraator Tahkuna tuletorni läheduses.
• 9. jaanuar 2005 – Hiiumaad ja kogu Eestit tabas tugev torm.
• 3. august 2007 – kõige-kõige esimesed kohvikutepäevad Eestis said alguse just Hiiumaal, täpsemalt Kärdlas, mille elanikke tuntakse juba alates 19. sajandist kohvilähkrite nime all.
• 22. detsember 2016 – Rohuküla-Heltermaa liinile jõudis parvlaev Leiger (5 aastat tagasi).
• 2. aprill 2017 – Rohuküla-Heltermaa liinile tuli parvlaev Tiiu.
• 2018 – toimus Hiiumaa esimene öölaulupidu.
• 2020 – avati elamuskeskus Tuuletorn.